Aino Pervik

(kodanikunimi Raud)

22. 04. 1932

lastekirjanik, prosaist, luuletaja, tõlkija, lastekirjanduse kriitik

Sündinud Rakveres velskri tütrena. Koolitee algas 1939 Järvakandis, jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. 1950-1950 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-60 ning  Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960-67, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele, tõlkinud ungari keelest, tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga.

Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tšehhi, soome, jaapani jt. keeltesse, korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud. Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga „Paula õpib emakeelt“ 2004. a. IBBY aunimekirja. On 2006-2010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga.

Eesti lastekirjanduse tipptaset esindab toredatele karakteritele ja muinasjutufantastikale rajatud nõiamoori-lugu Kunksmoor, mis lapsele arusaadaval ja humoorikal moel käsitleb armastuse ja isekuse, looduse ja loodushoiu jm küsimusi. Raamat sai 1975. a. lastekirjanduse aastapreemia ning jagas esikohta 2000. a. küsitluses “Sajandi sada parimat algupärast lasteraamatut”. Klassikaks on saanud ka hea ja kurja probleemi lahkav põnev seiklusjutt Arabella, mereröövli tütar. Päevikuvormis noorsooraamatu Kallis härra Q teemaks on tänapäeva ebastabiilsed peresuhted, laste ja vanainimeste üksindus, muinasjutt Draakonid võõrsil kujundab lastes mõistvat suhtumist sõjapõgenikesse ja teistesse võõrastest kultuuridest tulnutesse. Mitmekihiline fantaasialugu Maailm Sulelise ja Karvasega on omapärane süntees pea kõigist A. Perviku lasteraamatutes seni käsitlemist leidnud teemadest.

Sari Paula elu (2001-) kujutab algklassilapse elu tänapäeval. Autor kõneleb tõsielu lihtsatest asjadest ja õpetab Paula abiga väikelapsele seejuures nii mõndagi suhtlemisest ja konfliktolukordadest.

Lasteraamatud:

Kersti sõber Miina (1961)

Rein karuradadel (1962, koos Eno Rauaga)

Õhupall (1969), leedu k 1972, läti k 1972

Kaarist on kasu (1971), vene k 1975

Väikesed vigurijutud (1972)

Kunksmoor (1973), soome k 1975, vene k 1977, 1982, aserbaidžaani k 1982; koos "Kunksmoori ja kapten Trummiga" saksa k 1984, inglise k 1986, jaapani k 1991

Kunksmoor ja kapten Trumm (1975), soome k 1978, vene k 1983; J. Smuuli nim. kirjanduse aastapreemia 1976

Umbluu. Uusi ja vanu vigurijutte (1980)

Arabella, mereröövli tütar (1982), inglise k 1985, saksa k 1985, soome k 1987, tšehhi k 1988, läti k 1994, vene k 2001; mängufilm 1982

Sookoll ja sisalik (1986), inglise k 1988

Kallis härra Q (1992), Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia 1993; mängufilm 1998

Kuninga soov (1993)

Keeruline lugu (1994)

Kollane autopõrnikas sõidab ringi (1999)

Maailm Sulelise ja Karvasega (2000), vene k 2004

Paula elu sari (2001-), (Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia 2001; Nukitsa konkurss 2004, 3. koht)

Paula lõpetab lasteaia (2001) vene k 2007, leedu k 2008

Paula läheb linna elama (2001)

Paula ja Joosep (2001)

Paula esimene koolipäev (2001)

Paula jõulud (2001)

Draakonid võõrsil (2002)

Mammutilaps ajab tuult taga (2002)

Paula ja Patrik (2002), leedu k 2008

Paula ja õuelapsed (2002)

Paula käib poes (2003)

Paula läheb piknikule (2003)

Paula mängib (värviraamat, 2003)

Paula viiakse haiglasse (2003)

Paula õpib emakeelt (2003)

Paula päästab Kassiopeiat (2003)

Paula läheb külla (2005)

Paula raamatukogus (2005)

Paula lumemem (2005)

Kunksmoorilugu (2006)

Paula aabits (2007)

Ühes väikses veidras linnas (2009)