Nukits 2008

SISU

1 Edgar Valter: Muhe loodusesõber, kel sõbraks pokud

Grete Helena Kütt, Rocca al Mare kooli 5. klassi õpilane

3 Intervjuu Ulvi Kuusega, Pokumaa idee autoriga

5 Maa-ja linnaelu uuemas eesti lastekirjanduses

Kaie Belkov, Tallinna Ülikooli üliõpilane

Käsitletakse paarikümmet eesti lasteraamatut aastatest 2000-2008. Kõige enam on eesti kirjanikke inspireerinud 6-8-aastane linnalaps, enamasti pere ainus laps, mõnigi kord poolikust perekonnast. Lapsevanemad tegelevad peamiselt töölkäimisega ja laps kasvab neist lahku. Tublisti on muutunud vanaema kuvand, vähe on alles maavanaemasid. Lapse parimaks seltsiliseks võib olla hoopis koduloom. Siiski teab laps, et tal on olemas kodu ning ta võib kindel olla, et vanemad armastavad teda.

12 Multimediaalsus – kas lasteraamatu edu võti?

Jaanika Palm, Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse uurija.

Nukitsa konkursi tulemused näitavad aasta-aastalt üha enam, et multimediaalsete realisatsioonidega raamatud (A. Kivirähki „Lotte reis lõunamaale“, „Limpa ja mereröövlid“ ja “Leiutajateküla Lotte”, J. Põldma „Lepatriinude jõulud“ jt) on laste seas rohkem loetud ja sellest tulenevalt ka paremaks hinnatud. Nn tavalisel lasteraamatul on praeguses muutunud raamatuilmas raske edukas olla.

15 Nukitsa konkurss 2008

16 Lihtsate lugude märkamatust mõjust

Mait Talts, raamatuloolane, TTÜ majandusteaduskonna õppekeskuse International University Audentes akadeemiline sekretär

Arvustus Helle Laasi jutukogumikule “Ämbliku pesupäev” (2007). M. Talts peab väga väärtuslikuks kirjaniku oskust lapse maailma sisse elada ja oma lugude kaudu headust genereerida.

18 Krista Kumberg 50

19 Haldjad kirjanduses, meedias ja meeltes

Krista Kumberg, bibliograaf ja kirjanduskriitik

Autor liigitab raamatuhaldjad nelja rühma – rahvajutu haldjad, kunstmuinasjutu haldjad, fantaasiakirjanduse haldjad, kommertshaldjad. K. Kumberg arvab, et tänaste laste kujutluspildis seostub mõiste “haldjas” ainuüksi tillukese ja tiivulise naissoost olevusega, eesti rahvajuttude haldjaid tunnevad lapsed hoopis vähem. Et oletustele kinnitust saada, on autor küsitlenud kümneaastasi lapsi.

24 Eesti Lastekirjanduse Keskuse kroonika 2008

30 Võtmesõnaks on mitmekesisus

Lea Reitel Høyer, norra-taani filoloog, lastekirjanduse magister

Taani uuem lastekirjandus on eksperimenteerivat laadi. Üha enam ilmub komplitseeritud sõnumiga teoseid, mis ei alahinda lapse mõistmisvõimet, nt moodsa kunstikeelega pildiraamatud, segažanrid või keerukama kompositsiooniga romaanid. Fantaasiakirjanduse näitena tutvustatakse Lene Kaaberbøli ülimenukat ja rohkelt tõlgitud „Nägija“-tetraloogiat, mille esimene raamat ilmub lähiajal ka eesti keeles.

36 Raamat, mis päästis ansambli

Jason Finn, Haverfordi (USA) põhikooli keelekunsti õpetaja

Kontseptuaalse CD projekt lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamiseks.

39 Lasteraamatukogu tegemistest Järvamaal

Jaile Jürgens, Järvamaa Keskraamatukogu vanembibliograaf

Kevaditi on Järvamaa keskraamatukogu lasteosakond koos Paide Ühisgümnaasiumi 4. klassidega tähistanud armastatud lastekirjanike juubeleid väljaspool raamatukogu (matkana, teatevõistlusena jne).

40 Igal raamatukogul on oma traditsioonid

Külli Ots, Põlva Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja

Juba üle kümne aasta toimub Põlva keskraamatukogu lasteosakonnas loteriiviktoriin, mille põhirõhk on kirjandusel. Uusim “formaat” on eesti lastekirjanduse tundmise turniir. 2007 oli teemaks eesti lastekirjandus laiemalt, 2008 keskenduti Eno Raua ja Ellen Niidu loomingule.

42 Jutupliiatsi päev

Urve Nurmik ja Reet Kuusk, Märjamaa raamatukogu raamatukoguhoidjad

Märjamaal on raamatukogu tunnusürituseks kujunenud jutupliiatsi päev, mis on lapsi koolivaheajal raamatukokku toonud viimased viis aastat. Päeva sisuks on mõne raamatutegelase joonistamine, kelle raamatukoguhoidja laste kaasabil välja valib.

43 Kirjanduslikud jalutuskäigud Tallinnas

Ülle Kuuse, Tallinna Keskraamatukogu lasteteeninduse peaspetsialist

Tallinna Keskraamatukogu lasteteenindajad tähistasid Tallinna päeva 15. mail 2008 lastele mõeldud ülelinnaliste kirjanduslike jalutuskäikudega.

44 Muinasjutumaiaste muinasjutumaailm

Epp Nõges, Tartu Linnaraamatukogu peaspetsialist

Muinasjututunnid toimuvad Tartu Linna Keskraamatukogu lasteosakonnas regulaarselt juba alates 1998. aastast vähemalt üks kord nädalas ja koolivaheaegadel iga päev. Kuus aastat on korraldatud ülelinnalist Suurt Muinasjutupäeva.

46 Mõrva võimalikkusest raamatukogus

Epp Raudsepp, Viljandi Linnaraamatukogu vanemraamatukoguhoidja

Viljandi linnaraamatukogus tutvustati põhikooli vanema astme ja gümnaasiumi noortele krimikirjandust läbi mõrvamüsteeriumi A. Christie jutustuse „Kollane iiris“ alusel.

47 Meri ja lastekirjandus. Klaipeda rahvusvaheline seminar 25.– 26. juulil 2008

49 IBBY Eesti osakond 2008

50 Lastekirjanduse tähtpäevi 2009

53 Summary

Esikaanel: Edgar Valteri illustratsioon raamatust “Pintselsabad” (1998)

Tagakaanel: Mare Hundi illustratsioon raamatust “Kui Arno isaga koolimajja jõudis…” (2007)

Nukits 2008 väljaandmist toetas Kultuurkapital