Nukits 2007

1 Nüüd on TA siis valmis, see kaua tehtud ja tõepoolest kaunikene!

Anne Rande, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor

Eesti Lastekirjanduse Keskus avab  jaanuaris 2008 uksed uues asukohas Pikk tn 73. Ajalooline hoone Tallinna vanalinnas on restaureeritud vastavalt muinsuskaitse nõuetele ja pakub oma 1001 m²-ga senisest märksa enam tegutsemisvõimalusi. Avatakse eesti lasteraamatu ajalugu tutvustav lastekirjanduse varakamber, läbi maja ulatuv pildigalerii, Eesti populaarseima lasteraamatukunstniku Edgar Valteri (1929-2006) galerii ja põnev loomepööning.

3 Kochide villast Lastekirjanduse Keskuseks

Krista Ruuse, Eesti Lastekirjanduse keskuse direktori abi

Eesti Lastekirjanduse Keskuse maja valmis aastatel 1901-1902 balti-saksa arhitekti R. O. Knüpfferi projekti järgi ning on kavandatud neogooti stiilis kahekordse villana, milles aimub ka juugendile omaseid jooni. Spetsialistid on maja nimetanud heaks näiteks inglise mõjudest Tallinna historitsismis. Ümbritsev hoonestus pärineb 14-16. sajandist, ka Pikk 73 krundil on varem olnud hooneid ja toimunud elutegevus.

6 Elustunud nukkude elukäigust enne ja nüüd

Krista Kumberg, bibliograaf ja kirjanduskriitik

Ellu ärganud nuku motiiv eksisteeris kirjanduses juba müütides ja legendides. Täiskasvanuile mõeldud lugudest kolis motiiv lastekirjandusse ja kinnitas seal püsivalt kanda. Suhtumine elustunud nuku teemasse on aja jooksul muutunud. Mida kaugema aja looga tegemist, seda ohtlikum on taoline ebaloomulik asi tundunud. Kaasaegne kunstmuinasjutt seevastu mängib elustunud nuku teemaga vabalt ja rõõmsalt.

13 Mängult või päriselt? Kirjandusteksti ja reaalsuse suhted eesti kaasaegses lastekirjanduses.

Mari Niitra, Tartu Ülikooli semiootika ja kulturoloogia doktorant

Tänapäeva lastekirjanduses on muinasjutu ja realistliku lasteraamatu piirid hägustunud. Tekstid on muutunud avatumaks, julgemalt mängitakse intertekstuaalsete ja intersemiootiliste viidetega ning vihjetega igapäevareaalsusele. Artiklis vaadeldakse tegelaste ja prototüüpide omavahelisi suhteid mõnes uuemas eesti lasteraamatus, kus autor või mõni üldsusele tuntud inimene osaleb omanimelise tegelasena, ilukirjandus põimub dokumentaalkirjandusega, muinasjututekst seotakse reaalselt eksisteerivate paikade ja sündmustega jne. Sellist efekti võib saavutada väga erinevate vahenditega, nt maakaartide, fotomaterjali jms kasutamisega raamatu illustratsioonides.

18 Intertekstuaalsusest lastekirjanduse kriitikas 2006. aastal

Jaanika Palm, Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse uurija

2006. aastal ilmus eesti ajakirjanduses lastekirjanduse kohta ligikaudu 350 artiklit ja retsensiooni, neist 38 sisaldas otsesemaid või kaudsemaid viiteid mõnele teisele teosele. Tavaliselt olid viited otsesed, st nimetati nii teost kui ka autorit. Paralleele autori, tegelase, motiivi, sündmustiku, stiili vm tasandil on leitud üle 80 teosega (kõige rohkem on nimetatud J. R. R. Tolkieni, A. Lindgreni ja J. K. Rowlingi teoseid). Kuigi eesti kirjanike teoseid on arvustatud sagedamini, on intertekstuaalseid vihjeid enam märgatud just välisautorite teostes.

21 Külaskäigust vanaema juurde

Enno Tammer, kirjastaja

Raamat-albumi „Ilon Wiklandi maailm“ (Tammerraamat, 2007, 342 lk) saamislugu selle koostaja silme läbi. Raamat sisaldab lisaks rikkalikule pildimaterjalile (raamatuillustratsioonid, fotod) intervjuusid Astrid Lindgreni teoste illustreerija, nimeka rootsi-eesti lasteraamatukunstniku Ilon Wiklandiga.

22 Eesti Lastekirjanduse Keskuse kroonika 2007

32 Mare Müürsepp 50

33 Tumedad ained kirjanduses ja päriselt

Mare Müürsepp, PhD, Tallinna Ülikooli lastekirjanduse dotsent

36 Tumedad ained kirjanduses ja päriselt

Antti Tamm, PhD, Tartu Observatooriumi teadur

Kaksikettekanne analüüsib Philip Pullmani triloogia „His Dark Materials” kandvat motiivi – dark material, dust – paralleelselt ilukirjanduslikust ja reaalteaduslikust vaatepunktist.

38 The Vanished Land of Childhood: Autobiographical Narration in Astrid Lindgren’s Work

Bettina Kümmerling-Meibauer, Prof. Dr. uuem saksa kirjandusteadus, Tübingeni Ülikool (Saksamaa)

Astrid Lindgren on oma kirjutistes ja intervjuudes korduvalt rõhutanud erilist suhet oma lapsepõlvega. Milles see suhe seisneb ja kuidas on see Lindgreni kirjanduslikku arengut ja tema kui kirjaniku minapilti mõjutanud? Toetudes kultuurimälu mõistele – uuele paradigmale kultuuri- ja kirjandusteadustes ning värskematele seisukohtadele mälu uurimises, näitab artikli autor, et Lindgreni loomingus on ilukirjandus ja mälestused omavahel tihedalt põimunud.

45 IBBY Eesti osakond 2007

46 Minu kiri Astrid Lindgrenile

Anastassia Belkov, Karina Auli

Astrid Lindgreni 100. sünniaastapäeva puhul korraldatud 3.-6. klassi õpilaste kirjakonkursi „Minu kiri Astrid Lindgrenile“ auhinnatud töid.

48 Muljeid Göteborgi raamatumessilt

Jaanika Palm

49 Lastekirjanduse tähtpäevi 2008

NB! Nukits vabandab vea pärast: fotol lk 2 kujutatud restaureerija ei ole KAR-Grupi juht Ruth Tuvike.