Nukits 2005

Almanahhi neljavärvitrükis esikaant ehib äsja 50. aastaseks saanud Viive Noore illustratsioon M. Pajo raamatule “Minu pildialbum”. Tagakaanel on pilt K. Kanguri raamatust “Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid”, autoriks Asta Vender, kes 2006. aastal peab oma 90. sünnipäeva.

Väljaanne on seekord värvilisem, sisaldades lisaks kaantele 4 värvilehekülge Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse pildikroonikaga.

SISUKORD

Aino Pervik. Müüdid ja põhitõed maailmapildi kujunemisel. Kuidas kujuneb tänapäeva tarbimisühiskonna lapse maailmapilt, kuivõrd on see vastavuses tegelikkusega ja kui palju on sellel kokkupuutepunkte eelnevate põlvkondade maailmanägemisega. Lastekirjandusel peaks olema side ümbritseva tegelikkuse, kultuurihoiakute ja tõekspidamistega ning see peaks sisendama lastesse elujulgust ja optimismi.

Mari Niitra, TÜ semiootika ja kulturoloogia doktorant. Rahvusliku ideoloogia ilmingud 1930. aastate eesti loomamuinasjuttudes. Kõnealuse perioodi loomamuinasjutte iseloomustab tekstide tugev ideoloogiline laetus, rahvuslike tunnete rõhutamine, indiviidi ning perekonna allutatus ühiskondlikule ideaalile, täiskasvanute ühiskonna projitseerimine loomade maailma, klassivahede rõhutamine ja vähene mängulisus.

Loreta Jakonyte, Leedu Kirjanduse ja Folkloori Instituudi teadur. Lühiülevaade kaasaegsest leedu lastekirjandusest. Vaadeldakse leedu lastekirjanduse üldisi suundi 2000-2005 žanrite, teemade ja kirjanduslike tehnikate kaupa. Populaarne on folklooril põhinev muinasjutt ja  fantasy, realistlik proosa kajastab adekvaatselt põletavaid sotsiaalseid probleeme (vaesus, tööpuudus, vanemate lahutus jne), luules valitseb teatav madalseis. Ilmub palju heatasemelisi pildiraamatuid.

Piibe Leiger, Tartu Tamme Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Miks peaks mõni raamat kohustuslikum olema kui teine? Põhikooli kohustuslikust lugemisvarast. Kohustuslik kirjandus peaks kandma kultuuri järjepidevust, aitama kujundada kõlbelisi väärtushinnanguid, arendama ulatuslikuma teose mõistmise oskust, seostuma ainekavaga, olema õpilasele jõukohane, olema raamatukogudes kättesaadav.

Mare Müürsepp, vastne filosoofiadoktor. Pontuga laste lugemisest. Autori eri soost kaksikute lugemisest päevikumärkmete põhjal: kuidas nad on lugema hakanud ja milliseid tegevusi seejuures iseseisvalt arendanud, mida lugemise-kirjutamise kohta rääkinud, millist lugemisvara eelistanud jne.

Signe Väljataga, lasteraamatukogude metoodik 1960-1970ndatel aastatel, tänavune juubilar. Juhtimisest nõustamiseni. Nõukogude võimu aastail oli laste lugemise juhtimine raamatukogudes (vähemalt ametlikult) tugevasti ideologiseeritud ning kujutas endast tihtipeale kohustusliku lektüüri pealesurumist. Tänapäeval peaks raamatukoguhoidja ülesanne olema aidata lapsel valida paljude talle tundmatute autorite ja pealkirjade hulgast välja just talle huvi pakkuvad ja jõukohased.

Ave Tarrend, TLÜ võrdleva kirjandusteaduse õppetooli lektor. Tõlge täidab tühikut: kaasaegse eesti laste- ja noortekirjanduse valged laigud. Vaadeldaks viimase kümne aasta algupärase ja tõlkelise laste- ja noortekirjanduse vahekorda. Tõlked on selgelt esiplaanil ning on täitnud mitmed laste- ja noortekirjanduses pikka aega valitsenud tühikud (maailma lastekirjanduse klassika, noorte  ja laste igapäevaelu kujutav kirjandus, poisteraamatud, aimekirjandus jm). Tõlked võivad omamaist autorit innustada ja üldist kirjanduspilti elavdada, kuid liigse domineerimise korral ka algupärase kirjanduse loojat ahistada ja kirjanduse arengut pärssida.

Jaanika Palm, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse lastekirjanduse uurija. Väikestele inimestele kirjutamise suur kunst. Austria lastekirjaniku Christine Nöstlingeri ( loomingust.

Annika Aas, inglise keele ja kirjanduse magister, Folkuniversitetet Tartu inglise keele õpetaja. Newbery medal kui Ameerika lastekirjanduse kvaliteedimärk. Newbery medal on vanim lastekirjanduse auhind maailmas, mida alates 1922. aastast antakse eelnenud aasta kõige silmapaistvamale Ameerika lasteraamatule.

Hando Laasmägi, Rakvere Reaalgümnaasiumi 7. kl. õpilane. Reisid muinasjuttudes ja ilmsi. Hans Christian Andersen rännumehena. Ettekanne H. C. Anderseni päeva õpilaskonverentsil 2. aprillil 2005

Liisa Niitsoo, Tallinna Prantsuse Lütseumi 6^b klassi õpilane. Otsida, avastada, leida. Anderseni muinasjutud aitavad meil märgata karikakraid, ööbikuid ja inetuid pardipoegi enese ümber. Ettekanne H. C. Anderseni päeva õpilaskonverentsil 2. aprillil 2005.

VI lastekirjanduse ümarlaud “Pildiga või pildita”. Kirjastajaid, illustraatorid, kirjanikud, lastekirjanduse uurijad, raamatukoguhoidjaid ja kultuuriametnikud arutasid, kuidas tõhusamalt toetada algupäraste illustreeritud lasteraamatute väljaandmist ja väärtustada illustraatorite loomingut.

Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse kroonika 2005

Hans Christian Anderseni päev 2. aprillil

Lastekirjanduse tähtpäevi 2006

IBBY Eesti osakonna kroonika

Almanahhi väljaandmist toetab Kultuuriministeerium

Trükitud trükikojas Puffet Invest OÜ